Peale hommikusööki anti meile vaba aega kuskil kella üheni. Läksime siis ümbrusega tutvuma. Maja ees on istumiskohad, mida ümbritsevad viinamarja väedid, natuke eemal on väikesed aedikud kus asetsevad loomad. Esimeses aedikus on üks väikene häbelik põrsas. tema kõrval poni ja lammas ning ees on paar jänesepuuri.
Aiast väljudes läksime lehmi otsima, mööda piki rada avanes meile lõpuks imeline vaade:
Otsustasime mööda põlde edasi jalutada, kuid igalpool tuli ette meile kas mets, aed või lehmad. Läksime siis tuldud teedpidi tagasi , et jalutada mööda suuremat teed. Tee viis üles-alla , kõrvalteed aga hoovidesse. Jalutasime edasi-tagasi umbes 9km. Maja juures on ka suur lehmalaut, kuhu otsustasime sisse kiigata.
Ööbimiskota tagasijõudes aitasime nõusid pesta ja lõpuks saime ka ise sööma. Lõnasöök oli korralik. Sõime maitsvat seenesuppi, millele järgnes praad. Kuna nädalavahetuseti käib turismitalus palju rahvast lõunatamas ja aega veetmas, siis oli tegemist palju. Inimesed istusid, sõid-jõid ja jutustasid kuni õhtuni. Vahepealsel ajal koristasime Marianniga ka kolme tuba ja tegime need uute külaliste jaoks korda.
Hiljem tuli mariannile mõte minna koeraga jalutama. Kuna koer oli aga päev otsa pidanud külaliste töttu aedikus istuma, pani ta suure hooga minema-Mariann teda pikalt taga ajades.
Õhtul pesime veel viimaseid nõusid ja puhkasime.
Jalutuskäigutega on siin nii nagu mu õde Maarja räägib lõuna eesti kohta: näed mäe otsast huvitavat kohta, hakkad sinna minema läbi oru ja siis orus on tihe mets või soo (soid siin tegelt väga ei ole aga läbimatu mets küll).
VastaKustutaLisaks suutsin ka oma tutikad teksad seal pildil oleval künkal ära määrida suure rohuplekiga (ei ole nii järskude mägedega veel harjunud)