Hommik algas jällegi tavapäraselt, ei hakkagi enam
kirjeldama, teate küll mida see juba tähendab.
Peale hommikusi toimetusi ütles Barbara et ta läheb
paariks tunniks linna. Paarist tunnist sai tegelikult pool päeva aga mis seal
ikka. Enne küsisin veel, et mida me teha saame täna ja ta ütles ainut et võime
väheke pesu triikida, sellega siis tegelesimegi aegamööda, võtsime päeva
vabamalt.
Vahepeal tegelsime ka poniga. Poni oli päris tubli,
üriitasin talle kordel jooksmist õpetada aga see vajab veel harjutamist. Aga ma
vist täitsa meeldin talle, jookseb mulle aiaväravasse vastu ja hirnub tihti kui
temast möödun aga see ka vb selle pärast, et ta harjunud minult leiba saama.
Igatahes täna tegime kolm ringi sammu: Mariliis talutas ja mina ilma sadulatta
seljas. Homme proovin teda õpetada sääre peale edasi liikuma, siis millalgi
üritan koos sadulaga talle selga ronida, natuke traavi proovida, ja seljast
juhtimist õpetada ning siis on eksam: panen perepoja sadulasse ja vaatan kas
tema ka hakkama saab. Seejärel pean ka
pererahvale selgeks õpetama kuidas hobust käsitleda.
Õht oli ka tavapärane: aitasime valmistada
õhtusööki, koritasime lauad ja pesime nõud.
Õhtul istusime veel perega ja muljetasime, kuna aga
internetti ei olnud veel endiselt tagasi tulnud ja Mariliisil olid pakilised
kooli asjad siis otsustati abi paluda naabritelt, et nende internetti kasutada.
Seadsime siis sammud naabri poole, Barbara ütles et ma ka ikka läheks, et näen
ka teiste perede kodusid. Aga vaatepilt ei olnud just vaatamist väärt: maja oli
iseenesest väljast päris kena (hiljem selgus et enne ema surma jõudis ta veel
põhi remondi ära teha) aga kuna tegu on ikkagi loomakasvatajatega, kuid natuke
laskadega, siis ei olnud majas olevad aroomis just väga meeldivad, ka sisustust
ning puhtust nappis. Õnneks sai Mariliis oma asjad tehtud ja tulime sealt
tulema. Uurisime ka Barbaralt et miks selline olukord seal on, kuna peremees on
umbes 27 aastane noormees. Põhjuseks keeruline minevik. Eks selliseid olukordi
ja peresid ikka leidub, lihtsalt natuke kahju, kuna peremees natuke jäärapäine
ja omamoodi.
Otsustasime ka Mariliisiga hakata natuke sloveenia
keelt õppima. Seged on sõnad: Dobro jutro (tere hommikust), dober dan (tere
päevast), Dober vecer (tere õhtust), lahko noc (head ööd), adijo (pm nagu
tšau), prosim (palun), hvala (aitäh) Dober dek (head isu). Need põhilised mida oleks tore osata.
Postiljon oli igatahes meelitatud ja väga rõõmus :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar