Päev algas hästi. Läksime alla, valmistasime külalistele
hommikusööki ja pesime nõud. Ilm oli väga kuum, ainult tuuline. Õnneks oli
Barbara nõus meile andma välitöid. Esmalt istutasime peenrasse salatit ja küüslauku.
Seejärel läksime puu alt pirne kokku korjama, et neid napsuks teha. Pirnid
maitsesid aga väga herilastele ja neid oli tohutult, seega oli korjamine ka
raskendatud. Sain ka näppu nõelata. Jooksin kohe tuppa. Õnneks on Barbaral ja
Danilo emal paar nippi varuks ja valust sain lahti 15 minutiga. Edasi läksime
roosipõõsaid rohima. Peale seda võtsime kastid ja korjasime erinevaid herbe, et
need kuivama panna ja nendest teed valmistada.
Kuna avastasime, et ka jänesepuurid vajavad puhastamist,
asusime seda tööd tegema. Hiljem tegelesime poniga, ning Mariannil õnnestus
aina kauem poniseljas ratsutada.
Lõunasöök. Söögiks oli nagu ikka supp ja natuke ka eilset
kana ja riisi. Pele sööki pesime nõud, sättisime veel lilli vaasidesse ja algas
tõsine töö(piin). Täna siis oli oodata kuskil 40 inimest. Esmalt aitasime
valmistada õhtusööki majas ööbijatele ( saksa perekonnale ja inglastele). Toit,
nõudepesu, toit, nõudepesu. Seejärel juba supp, salat, pearoog, magustoit 40
inimesele. Toit, nõudepesu, koristus jne jne jne. Kella 8 hommikul- 12 öösel
tööd teha ei ole normaalne, aga midagi ei ole teha. Jalgades on tagasi hirmus
valu ja tuju ei ole ka just kiita kuna homme on tulemas veel hullem päev- 3
gruppi ja samuti ka pühapäeval. Kui kodus ootasin väga nädalavahetust, siis
siin hakkab halb juba sellest mõttestki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar